Meie reis Hispaania poole algas 4. jaanuaril umbes kella poole kolme paiku. Lennuk startis Tallinnast 18:30 ning lend sujus üsna hästi- istusime kõik koos ja aeg läks päris kiiresti. Frankfurdi lennujaama kartsime algul päris palju kuna oli teada, et see suur ja aega ei ole ka eriti palju. Tegelikult polnud asi üldse hull ja õige värava juurde jõudes jäi meil veel aega ülegi. Madriidi lend aina venis ja venis. Kohad polnud kõige paremad aga saime ikka kõik koos istuda, mis oli peamine mure alguses. Kui juba üle Madriidi lendasime ja neid tulesid nägime oli natuke kõhe tunne sees. Madriidis meid vastuvõtvad pered olid niivõrd heatujulised ja soojad, et meilgi kadus see väike närvipundar kõhust. Siis algas igaühe eraldi tee oma uude koju.
Laupäeva hommiku ja lõuna veedsid kõik oma perede seltsis. Kuna järgmisel päeval pidi olema Komekuningapäev siis pidi igas väiksemaski linnas toimuma paraad. Kõigil oli valida kas jääda oma kodukoha paraadi vaatama või siis minna Madriidi. Paula, Kertu ja Kelly otsustasid oma majutajatega minna vaatama Madriidi suurejoonelist paraadi. Ja suurejooneline see oligi! Inimesi oli kindlasti üle paari miljoni, liikuma ei mahtunud ja nägid ainult eeskõndija kukalt. Et midagigi näha, ronisid Paula ja Kertu mingi asja otsa, mis tundus olevat elektrigeneraator aga kuna see oli nii väike ja inimesi tuli sinna peale aina juurde ning vaatasid parema meelega meid kui paraadi siis tahtsime sealt ka kiiresti alla tulla. Kuna midagi väga ei näinud siis ei olnud väga isu seal kohapeal enam olla ja läksime kõik koos sööma. Hispaanlaste plaanitud söögikohta me ei jõudnudki, sest enne jõudis ühe söögikoha promoja meile väga head hinda pakkudes oma baari vedada. Sõime põhimõtteliselt võileiba aga see oli lihtsalt pikk sai, mida siin igas väiksemaski poes müüakse. Sinna vahele sai tellida, kas siis kalmaari, hispaania omletti ehk tortillat või tavalist juustu ja sinki. Kui kõhud täis siis asusime jälle koduteele. Enne magamaminekut pidi panema oma jalanõud kuuse alla, et kuningad teaksid, kellele kingitusi tuua. Lauale pidi ka panema kuningatele süüa ning juua.
Hommikul ärgates olid kingitused kuuse all jalanõude juures. Peale kingituste avamist ja uurimist sõime kolmekuninga päevale iseloomulikku torti. Tordi sisse oli ära peidetud üks halva maitsega puuvili ja üks väike üllatus. See, kes sai puuvilja, peab järgmiseks aastaks koogi ostma ja see, kes sai üllatuse, sellel on lihtsalt vedanud. Järgnesid hulgaliselt sugulaste visiite, kellel oli suur heameel näha eestlasi.
Ka esmaspäeval olid pühad. Terve päev pidi siesta olema aga meie läksime hoopis shoppama. Igal aastal algab peale kolmekuningapäeva suured allahindlused. Igale poole on kirjutatud REBAJAS -70% või -50%. Hinnad on tõesti siin madalad, isegi ilma allahindluseta. Poodlesime siis umbes kella üheksani. Ülejäänud õhtu valmistusime kõik järgnevaks koolipäevaks.
Teisipäeval polnud enam päikest ja väljas oli jube külm- läks meie tujudega kokku, sest kuidagi ei tahtnud seal külmas koolis olla. Meid oli küll hoiatatud, et kool on külm aga keegi meist ei osanud arvata, et nii külm. Ka kooli välimus ei ole eriti kiita, eurotrahasid pole see kool küll saanud- sees on sama temperatuur, mis väljas, vetsus pole ei paberit ega prill-lauda ja raamatuidki on raamatukogus vaid mõned. Selline olukord tõi suure koduigatsuse peale. Sooja koju saades see tunne õnneks kadus. Samal õhtul tegime väikse kokkusaamise Zaira ja Kelly juures.
Ülejäänud koolinädal läks väga väga kiiresti. Klassikaaslased tulid juba rääkima ja julgesid ise ka juba nendega vabalt rääkida. Inimesed on siin maal nii soojad ja heasüdamlikud, et alguses ehmatab ehk äragi. Koolipeal vaadatakse( tegelikult on see pigem ikka jõllitamine) meid samuti väga palju, blondid ikkagi ju. Ilmad on siin enam vähem soojad või siis soojapoolsed, päeval, kui päike paistab, siis nii 16°C või 18°C, õhtul pimedas 10°C või 8°C. Võrreldes Eesti -20°C on see täielik paradiis.
Peab vabandama, et selle postitusega nii palju aega läks. Aeg on nii kiiresti läinud ja esimesel nädalal oli nii palju uudistamist, et kahjuks jäi blogi kirjutamine tagaplaanile. Katsume end selles vallas kindlasti parandada ja loodame, järgmise postitusega ei lähe nii palju aega :)
Besos :D


No comments:
Post a Comment