Aeg jookseb eest ära

Aeg läheb siin nii kiiresti, et ei saa ise hästi arugi. Järsku on jälle nädal läbi ja sinna vahele on jäänud ka mõningaid toimetusi.
Koolipäevad läksid kiiresti ja peale kooli koos veedetud aeg veel kiiremini. Reedel oli esimene päev, millal pidime kõik koos kooli sööklas lõunat sööma. Hispaanlased hirmutasid meid algul oma jutuga ära, öeldes, et see kooli toit on jube. Tegelikult ei olnud midagi hullu ja maitses päris hästi. Lõunasöögi ajal rääkisime ka natuke oma siinse mentori Jaimega, kes andis meile head nõu kuidas oma aega siin sisustada ja kuidas me ise saaksime oma aega siin maksimaalselt hea kogemuse saamiseks kasutada.
Kuna eelmisel päeval oli Kelly saanud eestist oma emalt paki, kus sees oli peale Eesti super-hüper hea mesikäpa šokolaadi ka verivorstid, siis saime õhtul Diego juures kokku ja tegime seal väikse õhtusöögi. Verivorstide juurde tegime ka kartulit ja hakklihakastet. Väga hästi maitses. Eriti verivorst, millest olime juba unistanud ja puudust tundnud. Magustoiduks olime ostnud ka jäätist aga selleni me ei jõudnud. Kõhud said ennem lihtsalt liiga täis. Peale sööki vaatasime koos filmi- Paranormal Activity 4. Hispaanlastele see ei meeldinud ja nad rääkisid terve filmi ning ei lasknud meilgi filmi süveneda. Kui film oli läbi tahtsime minna peole. Kelly oli väsinud ja läks koju koos Zairaga aga Paula, Kertu ja Diego läksid siis Diego venna Adriani sõbra juurde. Taas nägime kui sõbralikud ja soojad on Hispaania inimesed. Öösel oli Kertu Paula juures kuna koju jõuti umbes kella 3 aeg.

Laupäeval tõusime päris hilja ja hommikusöögist sai hoopis lõunasöök. Oli jälle üks laisklemise päev ja otsustasime filmi vaadata. Seekord oli filmiks The Hunger Games. Peale filmi lösutasime lihtsalt diivanil ja rääkisime juttu. Õhtut sõime aasia restoranis, mille nimi oli You. Seal pidi maksma 15 eurot ja sai nii palju süüa kui suutsid. Toidud olid nii jube head, et sai ennast pool surnuks söödud. Pärast igatahes ennast liigutada ei jõudnud ja pidime veel seal tund aega istuma enne kui püsti jõudis tõusta. But it was worth it!!!

Pühapäeval läksime viimaks Anne ja Andrea juurde. Koht oli väga ilus, täpselt nagu seebikast välja võetud. Seal küpsetasime koos pannkooke. Jube head pannkoogid söödud vaatasime taakord filmi- The Perks Of Beeing A Wallflower. Taaskord rääkisid hispaanlased terve filmi ja meie eestlased ei saanud filmist midagi aru. Peale filmi ühines meiega ka Andea vend Dani ja siis me hüppasime ja kargasime niisama ringi. Kokkuvõttes oli väga vahva õhtu.
Esmaspäeval oli meil koolis esimene individuaalne hispaaniakeele tund. Õpetaja inglise keelt sõnagi ei rääkinud, mis tegi küll asja raskemaks aga selle eest sai palju nalja. Peale kooli tegid kõik oma kodudes ühe pika siesta ja õhtul tuli Kertu Mostolesse, kus istsuime natuke Kelly juures ja rääkisime juttu.
Seda postitust kirjutades sajab väljas LUND. Kodu tunne tuleb kohe peale. Lumi sulab küll maapinnale jõudes aga ilus on see ikka ja hispaanalsed on kõik sillas. Homme läheme koos algkooli õpilastega Prado muuseumi. Saime just ka ühe suure pataka lehti selle muuseumi ajaloo kohta. Loodetavasti tuleb tore päev.