Juba 3 nädalat !

Kolm nädalat on siin juba täis tiksunud ja seljataha on jäänud nii mõndagi põnevat.

Kolmapäeval toimus siis reis Madriidi, kus külastasime Prado ja Pompeya muuseumeid. Peab tunnistama, et need algkooli õpilased rääkisid paremini inglise keelt kui kõrgema astme keskkooli õpilased. Nad olid kõik väga sõbralikud ja tõlkisid meile kõik, mis räägiti. Prados väga kaua ei olnud ja väga palju ei näinud ka kuna hispaania õpilastel oli kindel ülesanne antud aga vähemalt nägime viimase asjana ära Velazqueze kuulsamad teosed. Pompeya muuseumis oli meile juba rohkem vaadata ja oli ka huvitavam. Muuseumites sees kahjuks pilti teha ei tohtinud.

Reedel oli Kelly sünnipäev ja seda pidime ikka tähistama. Paula ja Kertu olid pähe  võtnud teda hommikul vara üllatama minna. Kuna hommikul vara Alcorconist rongi ei tule, pidi Kertu ööseks ka Mostolesse jääma. Niisiis hommikul kell 6:50 sadasid Kertu, Paula ja Diego Kelly tuppa ja soovisid õnne. Pette kingituseks oli võetud pan( pikk sai) ja pudel värsket piima, päris kingitus, millest Kelly midagi ei teadnud, pidi tulema õhtul. Sõime siis koos sünnipäevatorti ja läksime koos kooli. Peale kooli oli antud Kertule ülesanne Kelly Alcorconi viia, et Zaira(Kelly majutaja) saaks korteri kaunistada üllatuspeo jaoks. Seadsime ennast Kertu juures valmis ja läksime siis Mostolesse, kus ootasid meid Zaira juures peol ka Kelly siinsed klassikaaslased. Näksisime ja jõime natuke ning siis mängisime Wiid. Andsime kätte ka suure kingituse, kuhu olid kõik nautke panustanud. Kokkuvõttes oli väga lõbus õhtu.
Laupäeval läks Paula koos oma siinse perega Madriidi sõprade juurde lõunat sööma(kui seda saab lõunaks nimetada kuna külas viibiti õhtul kella 19-ni ). Teised tüdrukud jäid Mostolesse, kus nauditi üli sooja päikest ja jalutati. Sooja oli ehk mingi 20°C. Õhtul saime kokku ja istusime niisama ühes pargis.

Pühapäeval oli kõigil hea uni. Kuna Kertu õde Riina sai hiljuti Madriidi lähedal tööd ja tuli laupäeval juba Hispaaniasse siis läks tema oma perega talle külla. Paula, Kelly ja Anne läksid koos peale lõunasööki taas Xanadusse, kus sai jälle raha kulutatud. Hiljem tulid ka Kertu ja Riina kaubanduskeskusesse ja siis saime koos istuda ja rääkida.
Esmaspäeval oli fiesta. Siin tuleb neid päris tihti ette :D. Vaba päeva veetis Kertu oma õega Madriidis ja ka Paula ning Kelly olid koos Diego ja tema vanematega samas linnas. Kõik saime natuke linna avastada ja nautida taaskord ilusat ilma. Õhtul nautisid Paula, Kertu ja Kelly koos õhtusööki, milleks olid maasikad, kiivid ja üks eriti mahlane ananass. Njämmmmm....
Iga päevaga läheb siin ikka soojemaks ja olemine mõnusamaks.
 On ka üks kurb uudis. Nimelt on Anne sunnitud tervislikel põhjustel Eestisse tagasi tulema. Kodumaale naaseb ta juba kolmapäeval. Kõigil on väga kahju aga sellegipoolest peame endale siin antud aega nautima. Soovime talle turvalist koduteed!

Aeg jookseb eest ära

Aeg läheb siin nii kiiresti, et ei saa ise hästi arugi. Järsku on jälle nädal läbi ja sinna vahele on jäänud ka mõningaid toimetusi.
Koolipäevad läksid kiiresti ja peale kooli koos veedetud aeg veel kiiremini. Reedel oli esimene päev, millal pidime kõik koos kooli sööklas lõunat sööma. Hispaanlased hirmutasid meid algul oma jutuga ära, öeldes, et see kooli toit on jube. Tegelikult ei olnud midagi hullu ja maitses päris hästi. Lõunasöögi ajal rääkisime ka natuke oma siinse mentori Jaimega, kes andis meile head nõu kuidas oma aega siin sisustada ja kuidas me ise saaksime oma aega siin maksimaalselt hea kogemuse saamiseks kasutada.
Kuna eelmisel päeval oli Kelly saanud eestist oma emalt paki, kus sees oli peale Eesti super-hüper hea mesikäpa šokolaadi ka verivorstid, siis saime õhtul Diego juures kokku ja tegime seal väikse õhtusöögi. Verivorstide juurde tegime ka kartulit ja hakklihakastet. Väga hästi maitses. Eriti verivorst, millest olime juba unistanud ja puudust tundnud. Magustoiduks olime ostnud ka jäätist aga selleni me ei jõudnud. Kõhud said ennem lihtsalt liiga täis. Peale sööki vaatasime koos filmi- Paranormal Activity 4. Hispaanlastele see ei meeldinud ja nad rääkisid terve filmi ning ei lasknud meilgi filmi süveneda. Kui film oli läbi tahtsime minna peole. Kelly oli väsinud ja läks koju koos Zairaga aga Paula, Kertu ja Diego läksid siis Diego venna Adriani sõbra juurde. Taas nägime kui sõbralikud ja soojad on Hispaania inimesed. Öösel oli Kertu Paula juures kuna koju jõuti umbes kella 3 aeg.

Laupäeval tõusime päris hilja ja hommikusöögist sai hoopis lõunasöök. Oli jälle üks laisklemise päev ja otsustasime filmi vaadata. Seekord oli filmiks The Hunger Games. Peale filmi lösutasime lihtsalt diivanil ja rääkisime juttu. Õhtut sõime aasia restoranis, mille nimi oli You. Seal pidi maksma 15 eurot ja sai nii palju süüa kui suutsid. Toidud olid nii jube head, et sai ennast pool surnuks söödud. Pärast igatahes ennast liigutada ei jõudnud ja pidime veel seal tund aega istuma enne kui püsti jõudis tõusta. But it was worth it!!!

Pühapäeval läksime viimaks Anne ja Andrea juurde. Koht oli väga ilus, täpselt nagu seebikast välja võetud. Seal küpsetasime koos pannkooke. Jube head pannkoogid söödud vaatasime taakord filmi- The Perks Of Beeing A Wallflower. Taaskord rääkisid hispaanlased terve filmi ja meie eestlased ei saanud filmist midagi aru. Peale filmi ühines meiega ka Andea vend Dani ja siis me hüppasime ja kargasime niisama ringi. Kokkuvõttes oli väga vahva õhtu.
Esmaspäeval oli meil koolis esimene individuaalne hispaaniakeele tund. Õpetaja inglise keelt sõnagi ei rääkinud, mis tegi küll asja raskemaks aga selle eest sai palju nalja. Peale kooli tegid kõik oma kodudes ühe pika siesta ja õhtul tuli Kertu Mostolesse, kus istsuime natuke Kelly juures ja rääkisime juttu.
Seda postitust kirjutades sajab väljas LUND. Kodu tunne tuleb kohe peale. Lumi sulab küll maapinnale jõudes aga ilus on see ikka ja hispaanalsed on kõik sillas. Homme läheme koos algkooli õpilastega Prado muuseumi. Saime just ka ühe suure pataka lehti selle muuseumi ajaloo kohta. Loodetavasti tuleb tore päev.

Planetario

Hola!

Viimased päevad on kulgenud väga kooliselt, aga eile ehk siis 16.01 käisime eksursioonil Planetaariumis. Seda ei anna võrrelda küll Tartu Ahha keskusega aga midagi oli ikka.

Algas meie sõit kooli juurest 9.30 (või midagi sellist), bussis oli suhteliselt kaos sellepärast, et kõik hispaanlased rääkisid omavahel ning oli raske üksteise juttu süveneda. Kui me kohale jõudsime, pidime ootama kuskil 20 minutit, et tähti uurima minna. Tehti 2 gruppi, meie eestlased olime Kelly klassiga. Istusime kuskil ringis ning kuulasime ühe hispaania onult juttu, meie loomulikult midagi aru ei saanud ja natuke igav oli. Peale seda oli 20 minutine söögipaus ning tegime pilte hispaanlastega. Siis läksime Planetaariumisse, istusime mugavates toolides ja uni kippus vägisi silmi, me ju ei saanud aru ning taevas oli väga ilus. Kui see lõppes algas sõit Mostolesse, läksime oma kodutesse tagasi. Lõunatasime ja ootasime miitingut Jaimega.

Kella kuuest pidime kõik kooli tulema, sest Jaime - meie hispaania mentoriga, toimus koosolek. Kahjuks Kelly hispaania vanemad ei saanud tulla aga Paulal, Annel ja Kertul olid emad kaasas. Saime uued reeglid, kuidas siin oma elu paremaks muuta.
Üheks reegliks oli, et me sööksime koos vähemalt 2x nädalas, teoorias on see tore mõte aga reaalsuses veits imelik. Aga me teeme endast parima, et see idee ellu viia.
Teiseks oli 2 tundi päevas interneti...päris hull eks. Aga see aeg on painutatav ning ei võeta minuti pealt aega ja uksetaga stopperiga ei seista. See mõte on ainult sellepärast, et me suhtleksime rohkem inimestega mitte ei istuks arvutis.
Kolmandaks oli, et perega rohkem aega veeta ja huvitegevusi koos leida. Aidata näiteks lauda katta või lihtsalt köögis istuda, kas või google translatoriga.
Me proovime neid reegleid täita ning muuta oma aega hispaanias mäletamisväärseks.

Palju Päikest(sest meil seda on ja teil mitte- HAHA),
Kelly, Kertu, Anne ja Paula!!

Nädalavahetus .

Reedel peale kooli olime me kõik väga elevil, kuna me teadsime, et meid ootas ees reis Mostolesest veidi väljaspoole asuvasse šopingukeskusesse, Xanadusse. Esialgu me ei kujutanud ette ka, milline see olla võiks kuid kui me bussiga sinna lõpuks kohale jõudsime, ootas meid ees suur üllatus. See pood oli meeletult suur! Seal oli ligi 100 poodi, erinevad söögikohad ja isegi suusatamiseks mõeldud, tehislumega kaetud mäed. Kõik tundus olevat nii suur ja uhke. Hispaania õpilased isegi hoiatasid meid, et kui me peaks lahku minema, siis hiljem on üksteist võimatu üles leida. Šoppamist alustasime kuskil kella 5 ajal ning koju jõudsime umbes 11 ajal. Peale seda kõndimist ja asjade otsimist olid jalad nii valusad ja me kõik olime väga väsinud.
Laupäeval tulid Kertu ja Anne Mostolesse, kus Paula ja Kelly tutvustasid meile linna. Me jalutasime seal ringi, uurisime tänavaid, parke ja rääkisime juttu. Õhtupoolik oli väga ilus, päike paistis ja oli mõnusalt soe ilm. Kuskil kella kaheksa ajal läksime Paula juurde, kus ta võttis mõned oma riided ja läks koos Diego isa ja Kertuga Alcorconi, Alicia juurde ööseks. Veetsime õhtu mõistatusi kokku pannes. Õhtusöögiks saime proovida Hispaania hamburgerit, mis oli üpriski teistsugune, kui eestis. Näiteks oli seal vahel muna, mille kollane osa oli vedel. Sinna sisse pannakse saiatükk ja seejärel seda süüakse. Meile tundus see esialgu hirmus kuid kui selle ära proovisime, siis see maitse ei olnudki nii hull. Kõhud täis söödud, hakkasime ennast magama sättima.
Pühapäeval me magasime päris kaua. Kui me lõpuks üles ärkasime ja hommikusööki hakkasime sööma, siis Alicia pakkus välja, et me saame peale lõunasööki tema emaga uuesti Xanadusse minna. Nii me otsustasimegi. Kelly tuli ka Alcorconi, kus sai koos lõunat söödud ja peale seda siis jälle poodi suundutud. Xanadus vaid veetsime mõned tunnid kuid lõpuks olime siiski väga väsinud ja istusime seal maha ning ootasime Aliciat ja ta ema, kuni nad oma ostud tehtud saavad. Hiljem sõitsime me läbi Mostolesest, kuna pidime viima Paula ja Kelly oma kodudesse. Kertu sõitis oma koju Alcorconi edasi.

Algus ehk lühike ülevaade meie esimesest nädalast HISPAANIAS

Meie reis Hispaania poole algas 4. jaanuaril umbes kella poole kolme paiku. Lennuk startis Tallinnast 18:30 ning lend sujus üsna hästi- istusime kõik koos ja aeg läks päris kiiresti. Frankfurdi lennujaama kartsime algul päris palju kuna oli teada, et see suur ja aega ei ole ka eriti palju. Tegelikult polnud asi üldse hull ja õige värava juurde jõudes jäi meil veel aega ülegi. Madriidi lend aina venis ja venis. Kohad polnud kõige paremad aga saime ikka kõik koos istuda, mis oli peamine mure alguses. Kui juba üle Madriidi lendasime ja neid tulesid nägime oli natuke kõhe tunne sees. Madriidis meid vastuvõtvad pered olid niivõrd heatujulised ja soojad, et meilgi kadus see väike närvipundar kõhust. Siis algas igaühe eraldi tee oma uude koju.
Laupäeva hommiku ja lõuna veedsid kõik oma perede seltsis. Kuna järgmisel päeval pidi olema Komekuningapäev siis pidi igas väiksemaski linnas toimuma paraad. Kõigil oli valida kas jääda oma kodukoha paraadi vaatama või siis minna Madriidi. Paula, Kertu ja Kelly otsustasid oma majutajatega minna vaatama Madriidi suurejoonelist paraadi. Ja suurejooneline see oligi! Inimesi oli kindlasti üle paari miljoni, liikuma ei mahtunud ja nägid ainult eeskõndija kukalt. Et midagigi näha, ronisid Paula ja Kertu mingi asja otsa, mis tundus olevat elektrigeneraator aga kuna see oli nii väike ja inimesi tuli sinna peale aina juurde ning vaatasid parema meelega meid kui paraadi siis tahtsime sealt ka kiiresti alla tulla. Kuna midagi väga ei näinud siis ei olnud väga isu seal kohapeal enam olla ja läksime kõik koos sööma. Hispaanlaste plaanitud söögikohta me ei jõudnudki, sest enne jõudis ühe söögikoha promoja meile väga head hinda pakkudes oma baari vedada. Sõime põhimõtteliselt võileiba aga see oli lihtsalt pikk sai, mida siin igas väiksemaski poes müüakse. Sinna vahele sai tellida, kas siis kalmaari, hispaania omletti ehk tortillat või tavalist juustu ja sinki. Kui kõhud täis siis asusime jälle koduteele. Enne magamaminekut pidi panema oma jalanõud kuuse alla, et kuningad teaksid, kellele kingitusi tuua. Lauale pidi ka panema kuningatele süüa ning juua.

Hommikul ärgates olid kingitused kuuse all jalanõude juures. Peale kingituste avamist ja uurimist sõime kolmekuninga päevale iseloomulikku torti. Tordi sisse oli ära peidetud üks halva maitsega puuvili ja üks väike üllatus. See, kes sai puuvilja, peab järgmiseks aastaks koogi ostma ja see, kes sai üllatuse, sellel on lihtsalt vedanud. Järgnesid hulgaliselt sugulaste visiite, kellel oli suur heameel näha eestlasi.

Ka esmaspäeval olid pühad. Terve päev pidi siesta olema aga meie läksime hoopis shoppama. Igal aastal algab peale kolmekuningapäeva suured allahindlused. Igale poole on kirjutatud REBAJAS -70% või -50%. Hinnad on tõesti siin madalad, isegi ilma allahindluseta. Poodlesime siis umbes kella üheksani. Ülejäänud õhtu valmistusime kõik järgnevaks koolipäevaks.
 Teisipäeval polnud enam päikest ja väljas oli jube külm- läks meie tujudega kokku, sest kuidagi ei tahtnud seal külmas koolis olla. Meid oli küll hoiatatud, et kool on külm aga keegi meist ei osanud arvata, et nii külm. Ka kooli välimus ei ole eriti kiita, eurotrahasid pole see kool küll saanud- sees on sama temperatuur, mis väljas, vetsus pole ei paberit ega prill-lauda ja raamatuidki on raamatukogus vaid mõned. Selline olukord tõi suure koduigatsuse peale. Sooja koju saades see tunne õnneks kadus. Samal õhtul tegime väikse kokkusaamise Zaira ja Kelly juures.

Ülejäänud koolinädal läks väga väga kiiresti. Klassikaaslased tulid juba rääkima ja julgesid ise ka juba nendega vabalt rääkida. Inimesed on siin maal  nii soojad ja heasüdamlikud, et alguses ehmatab ehk äragi. Koolipeal vaadatakse( tegelikult on see pigem ikka jõllitamine) meid samuti väga palju, blondid ikkagi ju. Ilmad on siin enam vähem soojad või siis soojapoolsed, päeval, kui päike paistab, siis nii 16°C või 18°C, õhtul pimedas 10°C või 8°C. Võrreldes Eesti -20°C on see täielik paradiis.
Peab vabandama, et selle postitusega nii palju aega läks. Aeg on nii kiiresti läinud ja esimesel nädalal oli nii palju uudistamist, et kahjuks jäi blogi kirjutamine tagaplaanile. Katsume end selles vallas kindlasti parandada ja loodame, järgmise postitusega ei lähe nii palju aega :)
Besos :D