KOJUUUU....

Oleme jälle oma lubadust murdnud ja blogi täiesti hooletusse jätnud. Pole lihtsalt kahjuks aega olnud. Siin Hispaanias algas 22. märtsil koolivaheaeg ja kooli läksime alles 2. aprillil. Oma puhkuse veetsime me kõik eraldi- Kelly läks koos perega randa, Paula käis Püreneedes Prantsusmaa lähedal ja Portugali küljeall ning Kertu veetis vaheaja külastades mitmeid huvitavad linnu.
Aga põhiline on see, et juba paari päeva pärast oleme oma Eesti kodudes. Täiest uskumatu on mõelda, et 3 kuud siin on juba läbi. Võtab seest kõhedaks küll. Koduigatsus on peal küll ja veedame unetuid öid mõeldes kodumaa peale aga ära ikkagi ei kipu siit. Siinsed sõbrad juba nii kalliks saanud ja oleme ka siinsete peredega nii ühte kasvanud. Väga raske on jätta siia inimesed, kellega oled 3 kuud ninapidi koos olnud. Eriti raske veel neid, kellega 6 kuud. Oleme saanud endale uued õed-vennad Diego, Zaira ja Alicia näol. Armastame neid tohutult.
Tagasi jõudes jagame oma muljeid juba kõikidega, kellel soovi kuulata ;)
Peatse nägemiseni!
Kelly, Kertu ja Paula

Kelly mõtles välja ühe huvitava loo, kirjeldamaks meie Hispaania elu: Paula on kaunis printsess, Kelly on kuri mereröövel, kes röövis Paula ja hoidis vangikongis ning Kertu on ninakas ja rahakas hispaanlasest Sir, kes päästis Paula ja nad armusid. Kelly seilas oma paadil edasi!

Can't control the kids

Terekest kallid, emad, isad, õed ja vennad!

Täna ma sooviksin kirjutada meie hiljutistest tegevustes kaunis Hispaanias. Meie blogi on suhteliselt kurvas seisus aga me hakkame seda parandama.

Alustame siis 2.03.2013

Me külastasime kaunist linna nimega Madridi, käisime seal ainult kolmekesi, ei mingit saatjat Mostolesest. Kuskil poole 1 läks Kelly Kertu juurde, Alcorconi, et sealt edasi minna Madridi. Paula ööbis Kertu juures, sest Diego perekond käis vanaemal Portugali lähedal külas ja jäi sinna ööseks.
Kella 1 saime rongi ja juba kuskil poole 2 olime Madridis. Jalutasime tänavatel ning kohe nurga pealt hankisime Madridi postkaarte. Ka meie kõhukesed tegid nurruvat häält ning sealt otsisime ülesse McDonaldsi, tellisime oma toidu ning istusime maha. Meie seljataga olid ka ameeriklased, kohe kõrv puhkas kui inglise keelt kuulsime.
 Muideks keelega veel nii palju, et eesti keel hakkab juba natuke ununema. Kui keegi mingise hispaania keelse sõna meile ütleb - võtame näiteks Universidad siis me peaksime selle ju automaatselt tõlkima eesti keelde, mis tähendab Ülikooli aga meie pea teeb selle sõna ennem inglise keelsesse versiooni ehk University. Ja natukese ajamööduses tuleb alles eesti keelne sõna meelde.
Peale mõnusat einet hakkasime suveniiri poode tuuseldama, oeh, neid on niiiiiiiii palju! Käisime mõnusalt ikka 6-7 tükki läbi, aga igal pool on täpselt samad asjad. Me kõik ostsime Madridile iseloomuliku kommi La Violeta. 

Ja siis ostsime veel kruuse, Sangriat, ja igast muud nänni, mida kodustele tuua. Mainimisväärne on ka see, et ühes suveniiri poes oli ka üks väga maias müüa, kel suu oli koguaeg kõrvuni ja meelitades rääkis. Küsides alguses kust kohast me pärit oleme, ja kui mainides, et me Eestist siis vastas, et ta olla kord Salsat tantsinud Eesti tüdrukuga. Kas see oli nüüd meelitamiseks või ka tõde, seda me kahjuks teada ei saa. See müüa võttis ikka kõva 15 minutit, et asju pakkida ning meie head seltskonda nautida, saime ka sooduskupongi, et sinna tagasi minna. 

Jalutasime veel Madridi peal, kohtusime Kertu õe Riinaga ning ajasime natuke ka temgaa juttu. Kahjuks pidi Riina saama oma sõpradega Madrid peal kokku ja peale 10 minutilist vestlust meie teed viisid lahku. 

Kuskil kella 6 läksime rongipeale, mis viis meid tagasi kodutesse - Kertu Alcorconi ja Kelly, Paulat Mostolesse. 

Õhtuhakul saime kokku taas kõik kokku ja otsustsime uuesti Peggy Sue'sse sööma minna, tegelik plaan oli alguses Oskar Burgerisse minna aga see oli liiga rahvast täis. Kui sinna sisse astusime, siis kelnerid kohe tundsid ära meid ning ütlesid, et see kord suhtleme ainult hispaania keeles - ei mingit inglise keelt. 

Natusime hõrgutavaid toite ning peale head sööki osustasid Kelly ja Paula Kertu juurde ööseks minna, sest pühapäeva hommikul läksime vara Quinta de los Molinos'se. Seal on üks hiiglama suur park, kus tegime palju pilte ja olime lihtsalt koos Alicia vanemate ja nende sõpradega. 

Teisipäeval, Kertu ja Paula käisid kunstimuuseumis nimega Reina Sofia, Kelly jäi Mostolesse, sest tal oli palju tunde ja jõudsid koju selleks ajaks kui Kertu, Paula ja Diego ema hakkasid ära minema. 

Egas midagi muud ei juhtunutki nädalasees. 

Reede 8.03.2013

Käisime kõik toredalt koolis, peale kooli toimus lõunasöök ja Kertu ning Paula said Alcorconis kokku ja vaatasid filmi...Kelly läks kahjuks oma siestaga liiga kaugele...jälle. Ilm oli ka kohutavalt halb.

Laupäev 9.03.2013

Paula käis laupäeval koos Diego ema perekonnaga lõunasöögil, sama tegi ka Kelly ainult Zaira ema perekonnaga. Paula jõudis koju tagasi kuskil 7 paiku ja Kelly jõudis tagasi kuskil pool 8 õhtul. 

Kertu oli niisama kodus, pärast õhtul saime kõik kokku ja käisime koos Diego, Zaira ja Andreaga McDonalds'is söömas. 

Pühapäev 10.03.2013

Pühapäevaks oli kahel meie hispaania keele õpetajal planeeritud reis Alcala de Henarese'sse. Seal ka me käisime. Kell 11.15 said Kelly, Kertu ja Paula Corte Chino ees kokku, ka hispaania keele õpetaja Imma pidi tulema, aga ta jäi hiljaks...5 minutit. Me nautisime nii kaua sooja päikest ja külma tuult. Rongijaama jõudes hakkas meie sõit Madridi, sealt Atocha rongijaamast läksime edasi teisele rongile mis viis meid sinna imekaunisse linna. Atochast tuli ka meie teine hispaania keele õpetaja Corina. Meie reis sinna oli kuskil 45min. Jalutasime tänavatel ja käisime muuseume vaatamas. Lõunatasime ka seal, olime kuskil pubi moodi restoranis ning saime kartuleid, igasugusestes versioonides. Kartulid ja vorst, kartulid koos muna ja jamon'iga, kartulid koos mingise punase kastmega. Veel saime kana, coreckteid ja veel igasugust pahna. Peale lõunat suundusime veel vaatamisväärsuseid vaatama ning läksime rongile umbes kella 5 ja pool 7 olime Mostoleses tagasi. Siis suundusime kõik oma kodutesse õhtut koos perekonnaga vastu võtma. 

Päikest, Kelly, Kertu ja Paulita! ♥

Tore pühapäev ja Paulita sünnipäev VLOG4

Tere,

siin on väike kokkuvõte pühapäevast ja Paula sünnipäevast. Näete lahetad Paula mütsi ning meie ronimisseiklusi.

Besos, Kelly, Kertu & Paulita!

Shine bright like a bacon ehk sündmused Hispaanias

Tere kallid kaasmaalased!

On läbisaanud järjekordne nädal meie hispaanias ning me sooviksime jagada muljeid viimaste päevade kohta. Aeg on liikunud välgukiirusel ning me asume koduteele juba 5 ja poole nädalapärast. Me soovime oma aega siin muutma mäletamisväärseks ja teha nii palju asju kui võimalik, sest oleme ausad..5 nädalaga hispaanias sa ei jõua midagi. See on nagu väike killuke terves universumis.

Neljapäeval läksime koos oma hispaania õpetaja Jaimega Madridi, vahetusõpilaste koolitusele. Seal olid kõik vahetusõpilased üle hispaania. See sündmus toimus hotellis ning ma võin julgelt väita, et see hotell oli üks suuremaid ja ilusamaid, kus mina isiklikult olen käinud. Me saime oma toa kaardid-edasipidi võtmed- ning otsisime toad ülesse. Üks kurb fakt oli see, et Paula pidi olema üksinda võõras toas, kellegi välismaalasega. Kelly ja Kertu olid ühes toas. Kui me oma asjad tubadesse ära panime, siis pidime kogunema alla saali ning seal avati meie töötoad. Saime kohe hästi sõbraliku soomlasega tuttavaks, ta oli kahjuks üksinda ja võtsime teda kui ühte meie seast. Meid jagati nelja gruppi, Kertu ja Paula said koos teiste eestlastega grupis olla - jah, seal oli ka teisi eestlasi, kellega me tutvusime detsembris. Siis me küll ei suhelnud aga nüüd ikkagi üks rahvus ja saime kohe jutu peale. Nende nimed on Hedi, Hanna ja Jako, nad tulevad Saaremaalt ja on olnud hispaanias täpselt sama kaua kui meie ja lahkuvad ka samal päeval kui meie..aga üks erinevus on. Nemad pesitsevad Barcelona lähedal Bagas ja meie Madridi lähedal Mostoleses.

Õnneks Kelly sai kiiresti jutu peale 3 tüdrukuga, 2 neist oli pärit Lätist ja 1 tšehhist. Meil toimusid igasugused huvitavad mängud ning tegime teatrietendusi. Peale töötubasid läksime bussiga Madridi peale luurama, näidata igasuguseid vaatamisväärsusi ja oli väga tore olla.

Kui bussireid tehtud läksime hotelli ja saime õhtust süüa, see oli nagu rootsi laud. Said kõike võtta..kui polnud veel otsa saanud. Aga koogiga oli selline lugu, kes ees see mees. Ja seal laua juures toimus koguaeg võidujooks aja ja teiste inimestega. Toit oli maitsev ning kui söödud läksime tagasi oma hotelli tuppa, kus Paula pidi tutvust tegema oma toakaaslasega.
Me läksime kõik Paula tuppa sisse ning siis tuli nagu pauk selgest taevast, Paula ei saanutki ööbida meie kõrvaltoas.
Paula toakaaslane oli pesemas ning mingine selle tüdruku sõber põhimõtteliselt viskas meid välja, ütles, et tema on nüüd uus toakaaslane ja Paula peab välja kolima ja palun, siin on su uus toavõti. Me ei osanud midagi kosta, otsisime selle uue toa ülesse. See oli kuskil teiselpool hotelli ning see tuba oli segamini ja suhteliselt räpakas. No Paulat me küll sinna tuppa ei jäta eks! Õnneks Paula sai teisetuppa mindud ja seal ööbida.

Peale seda väikest insidenti olime niisama tubades ja rääkisime teiste eestlastega ja nautisime oma emakeelt.
Kuskil poole 4 aeg saime kõik magama mindud ning hommikul 8 juba ülesse, sest pool 9 oli hommikusöök.
Peale hommikusööki läksime veel korra töötubadesse ning sealt koolituse lõpetamis tseremooniale. Peale seda toredat üritust käisime veel söömas, jätsime hüvasti eestlastega kes läksid Barcelonasse ning jäime koridoris Jaime'd ootama, et sõit Mostolese poole saaks alata!
Õhtul rändasime veel natuke Mostolese peal ringi ja siis läksime kodudesse ära.

Laupäeval pidime kõik minema jälle Madriid peole nagu eelminegi nädal. Jälle New Garamondi. Seekord oli plaan osta VIP piletid ja tähistada ka natuke Paula sünnipäeva, mis on tegelikult tesipäeval. Kella ühest siis läksid Paula ja Kelly Alcorconi, et saaks kõik koos peoks valmistuda. Sõime siis seal ka lõunat. Seekord ei pidanud nii vara minema, sest VIP'id ei pea rivis ootama, et peole sisse saada. Niisiis läksime seekord alles kella poole viiest. Metroos pidime kokku saama Diego, Zaira, Andrea ja osade Paula klassikaaslastega. 'Love party' ( sõbrapäeva auks ) ei olnud enam nii lahe kui eelmine pidu kuna rahvast oli palju rohkem ja tantsida ei olnud seal eriti hea. Ainult meie VIP zoneis sai väheke rohkem liikuda. Peale pidu läksime hispaanlaste soovil Mostolesse mäkki. Koju jõudsime taaskord kesköö paiku.
Pühapäeval tuli Kertu koos oma õe Riinaga Mostolesse lõunat sööma. Suundusime siis kõik Oskar Burgerisse. See lihtsalt kõige parem ja odavam koht, kus saab ka kõhu kõriauguni täis. Peale sööki saatsime Riina rongi peale ja ise läksime Kelly juurde. Istusime seal niisama ja Kelly värvis meil küüsi nagu juba tavaks on saanud. Kella seitsme paiku saatsime Kertu rongijaama. Ülejäänud õhtu veetsime perede seltsis.

VLOG3

Sellel nädalal kindlaid plaane veel pole ja midagi suurt meie teada ei toimu aga kindlasti hoiame teid kursis :)

Paula, Kelly ja Kertu.

Alcorcón .

Terekest !
Kui tegime vahepeal postituse Mostolesest siis nüüd on aeg teha ka postitus Kertu kodulinnast, Alcorcónist. Paula ja Kertu jalutasid ükspäev Mostolesse ning samal ajal tegid nad ka pilte. Siin siis mõned pildid :

 Kertu kodutänav .

 Kirik .

Besos,

Kertu, Kelly, Paula !

Tavaline päev VLOG 2

Tere, meil on teieni tuua uus videoblogi, see on lihtsalt üks tavaline päev.
Ajame lolli juttu ning oleme niisama.

Besos, Kelly, Kertu & Paulita!

Vastlapäev VLOG 1

Tere!!

Me mõtlesime teha hoopis videoblogi ehk vlogi, siis on kohe näha mis meil toimub. Kes loeb võiks ka arvamust avaldada, kas kirjutame või hoopis teema vlogisid edasi. :)
Kelly, Kertu & Paulita

Pildikesed Mostolesest

Terekest, täna on meil teile näidata pilte Mostolesest. Mina ja Paula käisime pühapäeval väljas ja otsustasin natuke pilte teha, mida jagada teiega. Kertu nautis San Fernandos oma õe juures lõunat söömas. :)

Maja, kus Paula pesitseb 

 Pantalones!!!

 Paula is a tree hugger

 Kelly trepikoda

 Mostolese Park

 Mostolese teater

 Mingise tüübi kuju pubis 

 Välisuks, suurem osa uksi on tegelikult sellised

 Kellegi tore aken

Päikest, Kelly, Kertu & Paula!

Meie nädalavahetus!

Jälle on alanud uus nädal. Ja ka see nädal teotab tulla väga huvitav ja kiire.
Eelmine nädal peale 3-me kiiret koolipäeva tahtsime kangesti minna Madriidi peole. Ja tuli välja, et Alicia ja ta vend Rafa töötavad päris mitmes klubis ning ühes neist toimubki üks hea pidu. Hispaania pidudega on ainult see lugu, et need algavad juba kell 6. Niisiis alustasimegi peole sättimist kella 2 paiku. Tee Madriidi ei alanud küll eriti hästi: jäime maha esimesest rongist kuna Kertu pilet ei läinud väravatest läbi ja pidime 10 minutit järgmist rongi ootama, metroo pileteid ei saanud osta, sest aparaat ei tahtnud meie raha vastu võtta ning väravad ei tahtnud minu, Paula,  piletit vastu võtta. Peole lõpuks kohale jõudes( umbes kell 5 - 1 tund oli veel peo alguseni) seisis uksetaga väga palju inimesi. Kartsime juba, et ei saagi sisse, sest max inimeste arv, kes klubisse sisse pääsevad, on 100. Kusjuures seda inimeste arvu jälgitakse siin väga täpselt kuna siin on toimunud palju õnnetusi kui ülerahvastatud klubides on surnuks tallatud inimesi. Samuti on kokku kukkunud mitmeid lavasid ja üldse palju selle taolisi probleeme olnud palju. Meie saime õnneks ikka sisse kuna nägime tuttavaid, kes meid rivis enda juurde kutsusid. Pilet maksis 10 eurot ja sinna hinna sisse kuulus 2 jooki. Sai palju tantsitud ja suutsime ka hääled ära karjuda. Kõrvad on muidugi siiamaani lukus. Inimesed olid väga sõbralikud ja üldine emotsioon peost ning inimestest oli väga hea. Pidu ise lõppes juba kell 10. Siis suundusime koos minu klassivendadega Burger Kingi. Meie eestlased küll midagi ei söönud aga nautisime seltskonda ja rääkisime juttu. Koju läksime metrooga, kus tuli vastu paar banaani ja palju piraate ning veel mingeid karvaseid ja sulelisi. Olime ju muidugi unustanud, et oli karneval. Igatahes koju jõudsime südaöö paiku.

Pühapäeval läks Kertu koos Aliciaga Kertu õe juurde lõunat sööma ja aega veetma. Mina ja Kelly jalutasime natuke Mostoleses ja tegime pilte aga kuna ilm ei olnud eriti kiita siis suundusime ruttu tuppa tagasi. Istusime siis terve õhtu minu juures ning vaatasime pilte, rääkisime juttu ja piinasime Diegot ja ta venda :D.
Sellel nädalal ootab meid ees jälle vaid 3 koolipäeva. Seekord mitte streigi pärast vaid selle pärast, et neljapäeval ja reedel toimub meil Madriidis koosolek/koolitus. Eks siis näeb, mis meid seal ees ootab. Kolmapäeval lähen mina vaatama Real Madridi ja Manchester Unitedi vahelist jalgpallimatši. Kuidagi ei suuda seda päeva ära oodata!!! :D
Katsume ikka teid oma tegemistega kursis hoida!
Paula, Kertu ja Kelly!

Üks kuu Hispaania lehtede all

Hola Chicos! ;)

On käes jälle üks tore esmaspäev, muideks täna sai täpselt kuuaega mil me oleme siin olnud. Mõtleme midagi siin tähistada ka aga nädala sees on seda raske teha, eks me midagi välja mõtle. Äkki läheme McDonalds'isse McFurry'sid sööma ;)

Sel nädalal on meil 2 vabapäeva, õpilased ise valivad 2 päevavahel millal nad kooli tulevad. Kui ei tule teisipäev kooli, siis pead neljapäev koolis olema ja vastupidi. Kolmapäev on kõigil vaba, mina, Kertu ja Paula teeme kolmapäeval siis midagi produktiivset sest teised õpilased ja õpetajad lähevad Madridi. Toimub selline rahutus või midagi sellist, nagu teada on hispaania majandus väga madalale langenud ning riigiisad varastavad riigi tagant ning haridussüsteem ei saa piisavalt raha. Nagu Diego meile ükspäev ütles, "Meie kool on näide tavalisestest hispaania koolidest." ehk siis, hispaania koolid pole just kõige eurolikumad, meie kool kõrval on ikka luksus. Õnneks nüüd järgmine õppeaasta toimub neil võimlas remont ja saavad ka korralikult sportida.
Vetsupaberi kohta saime seda ka teada, et seda tuleb koristajalt küsida sama kehtib ka prill-laua kohta.

Nädalavahetus möödus sündmuste vaeselt, reedel läksin mina - Kelly Kertu juurde lõunatama, sõime suppi, liha, puulehe salatit ning ananassi koos sokolaadi ja vahukoorega. Pärast sõitsime tagasi Mostolesse ning olime niisama Paulaga, õhtupoole läksime Paula juurde sisse ning rääkisime hispaania poliitikast ja sõime pitsat. Kui mingine 11 paiku ära läksime siis Kelly läks Kertu juurde ööseks, ma ei tahtnud et Kertu üksinda rongijaama läheb ja Alcorconist veel edasi tänavatel üksi. Ohtlik värk! Siin on suht palju mustanahalisi kes on suhteliselt õudsad, nendest tuleks nagu natuke eemale hoida. Väga paljud on tänaval rääkima hakanud, autodest piibutatakse ning visatakse kommentaare. Ja kui pimedas kõnnid siis tulevad vastu ja vahivad nagu tulnukat, kes teab, äkki isegi tuleb järgi. Tavalised hispaanlased nii ei tee.

Laupäeval olime ka niisama, Kelly pidi Zaira vanavanemate juurde lõunatama minema aga jah, kui Kertu juurest rongijaama jõudsime oli minu 10x pilet läbi ning piletiautomaat ei võtnud pangakaarti vastu. Pidime tagasi Kertu juurde lippama ja sularaha võtma ja siis kuskil 8min.
rongijaamas rongi passima. Mis on muideks nagu ootaks surma. Kui Kelly tagasi Zaira juurde jõudis oli juba jõutud ära minna, Kelly jäi kuskil tundaega hiljaks. Hiljem läksime niisama Mostolese peale ja siis meil tuli meelde üks 50ndate/60ndate stiiliga söögikoht ühel kõrvaltänaval. Selle nimeks oli Peggy Sue, selline hästi roosa ja neoonvärvidega. "Food from America" oli slooganiks. Kelly võttis tacosid ja New Yorgi juustukooki, Paula võttis Caesari salatit ja mingit sokolaadikooki jäätisega ning Kertu võttis burksi, mille ta ise kokkupani ning sokolaadi brownit. Kõik oli väga hea, kelner rääkis ka puhast inglise keelt ja uuris mis me siin hispaanias teeme jms.



Pühapäev oli väga uimane päev, ainuke asi mis on mäletamist väärt, McDonaldsi McFurry oreo ja sokolaadiga. Värvisime veel küüsi ja skypesime.

Head nädala algust teile ja me proovime tihedamini postitusi teha..aga mis sa teed kui midagi huvitavat ei juhtu eks ;)
Besos, Kelly, Kertu ja Paulita ;)

Juba 3 nädalat !

Kolm nädalat on siin juba täis tiksunud ja seljataha on jäänud nii mõndagi põnevat.

Kolmapäeval toimus siis reis Madriidi, kus külastasime Prado ja Pompeya muuseumeid. Peab tunnistama, et need algkooli õpilased rääkisid paremini inglise keelt kui kõrgema astme keskkooli õpilased. Nad olid kõik väga sõbralikud ja tõlkisid meile kõik, mis räägiti. Prados väga kaua ei olnud ja väga palju ei näinud ka kuna hispaania õpilastel oli kindel ülesanne antud aga vähemalt nägime viimase asjana ära Velazqueze kuulsamad teosed. Pompeya muuseumis oli meile juba rohkem vaadata ja oli ka huvitavam. Muuseumites sees kahjuks pilti teha ei tohtinud.

Reedel oli Kelly sünnipäev ja seda pidime ikka tähistama. Paula ja Kertu olid pähe  võtnud teda hommikul vara üllatama minna. Kuna hommikul vara Alcorconist rongi ei tule, pidi Kertu ööseks ka Mostolesse jääma. Niisiis hommikul kell 6:50 sadasid Kertu, Paula ja Diego Kelly tuppa ja soovisid õnne. Pette kingituseks oli võetud pan( pikk sai) ja pudel värsket piima, päris kingitus, millest Kelly midagi ei teadnud, pidi tulema õhtul. Sõime siis koos sünnipäevatorti ja läksime koos kooli. Peale kooli oli antud Kertule ülesanne Kelly Alcorconi viia, et Zaira(Kelly majutaja) saaks korteri kaunistada üllatuspeo jaoks. Seadsime ennast Kertu juures valmis ja läksime siis Mostolesse, kus ootasid meid Zaira juures peol ka Kelly siinsed klassikaaslased. Näksisime ja jõime natuke ning siis mängisime Wiid. Andsime kätte ka suure kingituse, kuhu olid kõik nautke panustanud. Kokkuvõttes oli väga lõbus õhtu.
Laupäeval läks Paula koos oma siinse perega Madriidi sõprade juurde lõunat sööma(kui seda saab lõunaks nimetada kuna külas viibiti õhtul kella 19-ni ). Teised tüdrukud jäid Mostolesse, kus nauditi üli sooja päikest ja jalutati. Sooja oli ehk mingi 20°C. Õhtul saime kokku ja istusime niisama ühes pargis.

Pühapäeval oli kõigil hea uni. Kuna Kertu õde Riina sai hiljuti Madriidi lähedal tööd ja tuli laupäeval juba Hispaaniasse siis läks tema oma perega talle külla. Paula, Kelly ja Anne läksid koos peale lõunasööki taas Xanadusse, kus sai jälle raha kulutatud. Hiljem tulid ka Kertu ja Riina kaubanduskeskusesse ja siis saime koos istuda ja rääkida.
Esmaspäeval oli fiesta. Siin tuleb neid päris tihti ette :D. Vaba päeva veetis Kertu oma õega Madriidis ja ka Paula ning Kelly olid koos Diego ja tema vanematega samas linnas. Kõik saime natuke linna avastada ja nautida taaskord ilusat ilma. Õhtul nautisid Paula, Kertu ja Kelly koos õhtusööki, milleks olid maasikad, kiivid ja üks eriti mahlane ananass. Njämmmmm....
Iga päevaga läheb siin ikka soojemaks ja olemine mõnusamaks.
 On ka üks kurb uudis. Nimelt on Anne sunnitud tervislikel põhjustel Eestisse tagasi tulema. Kodumaale naaseb ta juba kolmapäeval. Kõigil on väga kahju aga sellegipoolest peame endale siin antud aega nautima. Soovime talle turvalist koduteed!

Aeg jookseb eest ära

Aeg läheb siin nii kiiresti, et ei saa ise hästi arugi. Järsku on jälle nädal läbi ja sinna vahele on jäänud ka mõningaid toimetusi.
Koolipäevad läksid kiiresti ja peale kooli koos veedetud aeg veel kiiremini. Reedel oli esimene päev, millal pidime kõik koos kooli sööklas lõunat sööma. Hispaanlased hirmutasid meid algul oma jutuga ära, öeldes, et see kooli toit on jube. Tegelikult ei olnud midagi hullu ja maitses päris hästi. Lõunasöögi ajal rääkisime ka natuke oma siinse mentori Jaimega, kes andis meile head nõu kuidas oma aega siin sisustada ja kuidas me ise saaksime oma aega siin maksimaalselt hea kogemuse saamiseks kasutada.
Kuna eelmisel päeval oli Kelly saanud eestist oma emalt paki, kus sees oli peale Eesti super-hüper hea mesikäpa šokolaadi ka verivorstid, siis saime õhtul Diego juures kokku ja tegime seal väikse õhtusöögi. Verivorstide juurde tegime ka kartulit ja hakklihakastet. Väga hästi maitses. Eriti verivorst, millest olime juba unistanud ja puudust tundnud. Magustoiduks olime ostnud ka jäätist aga selleni me ei jõudnud. Kõhud said ennem lihtsalt liiga täis. Peale sööki vaatasime koos filmi- Paranormal Activity 4. Hispaanlastele see ei meeldinud ja nad rääkisid terve filmi ning ei lasknud meilgi filmi süveneda. Kui film oli läbi tahtsime minna peole. Kelly oli väsinud ja läks koju koos Zairaga aga Paula, Kertu ja Diego läksid siis Diego venna Adriani sõbra juurde. Taas nägime kui sõbralikud ja soojad on Hispaania inimesed. Öösel oli Kertu Paula juures kuna koju jõuti umbes kella 3 aeg.

Laupäeval tõusime päris hilja ja hommikusöögist sai hoopis lõunasöök. Oli jälle üks laisklemise päev ja otsustasime filmi vaadata. Seekord oli filmiks The Hunger Games. Peale filmi lösutasime lihtsalt diivanil ja rääkisime juttu. Õhtut sõime aasia restoranis, mille nimi oli You. Seal pidi maksma 15 eurot ja sai nii palju süüa kui suutsid. Toidud olid nii jube head, et sai ennast pool surnuks söödud. Pärast igatahes ennast liigutada ei jõudnud ja pidime veel seal tund aega istuma enne kui püsti jõudis tõusta. But it was worth it!!!

Pühapäeval läksime viimaks Anne ja Andrea juurde. Koht oli väga ilus, täpselt nagu seebikast välja võetud. Seal küpsetasime koos pannkooke. Jube head pannkoogid söödud vaatasime taakord filmi- The Perks Of Beeing A Wallflower. Taaskord rääkisid hispaanlased terve filmi ja meie eestlased ei saanud filmist midagi aru. Peale filmi ühines meiega ka Andea vend Dani ja siis me hüppasime ja kargasime niisama ringi. Kokkuvõttes oli väga vahva õhtu.
Esmaspäeval oli meil koolis esimene individuaalne hispaaniakeele tund. Õpetaja inglise keelt sõnagi ei rääkinud, mis tegi küll asja raskemaks aga selle eest sai palju nalja. Peale kooli tegid kõik oma kodudes ühe pika siesta ja õhtul tuli Kertu Mostolesse, kus istsuime natuke Kelly juures ja rääkisime juttu.
Seda postitust kirjutades sajab väljas LUND. Kodu tunne tuleb kohe peale. Lumi sulab küll maapinnale jõudes aga ilus on see ikka ja hispaanalsed on kõik sillas. Homme läheme koos algkooli õpilastega Prado muuseumi. Saime just ka ühe suure pataka lehti selle muuseumi ajaloo kohta. Loodetavasti tuleb tore päev.