On läbisaanud järjekordne nädal meie hispaanias ning me sooviksime jagada muljeid viimaste päevade kohta. Aeg on liikunud välgukiirusel ning me asume koduteele juba 5 ja poole nädalapärast. Me soovime oma aega siin muutma mäletamisväärseks ja teha nii palju asju kui võimalik, sest oleme ausad..5 nädalaga hispaanias sa ei jõua midagi. See on nagu väike killuke terves universumis.
Neljapäeval läksime koos oma hispaania õpetaja Jaimega Madridi, vahetusõpilaste koolitusele. Seal olid kõik vahetusõpilased üle hispaania. See sündmus toimus hotellis ning ma võin julgelt väita, et see hotell oli üks suuremaid ja ilusamaid, kus mina isiklikult olen käinud. Me saime oma toa kaardid-edasipidi võtmed- ning otsisime toad ülesse. Üks kurb fakt oli see, et Paula pidi olema üksinda võõras toas, kellegi välismaalasega. Kelly ja Kertu olid ühes toas. Kui me oma asjad tubadesse ära panime, siis pidime kogunema alla saali ning seal avati meie töötoad. Saime kohe hästi sõbraliku soomlasega tuttavaks, ta oli kahjuks üksinda ja võtsime teda kui ühte meie seast. Meid jagati nelja gruppi, Kertu ja Paula said koos teiste eestlastega grupis olla - jah, seal oli ka teisi eestlasi, kellega me tutvusime detsembris. Siis me küll ei suhelnud aga nüüd ikkagi üks rahvus ja saime kohe jutu peale. Nende nimed on Hedi, Hanna ja Jako, nad tulevad Saaremaalt ja on olnud hispaanias täpselt sama kaua kui meie ja lahkuvad ka samal päeval kui meie..aga üks erinevus on. Nemad pesitsevad Barcelona lähedal Bagas ja meie Madridi lähedal Mostoleses.
Õnneks Kelly sai kiiresti jutu peale 3 tüdrukuga, 2 neist oli pärit Lätist ja 1 tšehhist. Meil toimusid igasugused huvitavad mängud ning tegime teatrietendusi. Peale töötubasid läksime bussiga Madridi peale luurama, näidata igasuguseid vaatamisväärsusi ja oli väga tore olla.
Kui bussireid tehtud läksime hotelli ja saime õhtust süüa, see oli nagu rootsi laud. Said kõike võtta..kui polnud veel otsa saanud. Aga koogiga oli selline lugu, kes ees see mees. Ja seal laua juures toimus koguaeg võidujooks aja ja teiste inimestega. Toit oli maitsev ning kui söödud läksime tagasi oma hotelli tuppa, kus Paula pidi tutvust tegema oma toakaaslasega.
Me läksime kõik Paula tuppa sisse ning siis tuli nagu pauk selgest taevast, Paula ei saanutki ööbida meie kõrvaltoas.
Paula toakaaslane oli pesemas ning mingine selle tüdruku sõber põhimõtteliselt viskas meid välja, ütles, et tema on nüüd uus toakaaslane ja Paula peab välja kolima ja palun, siin on su uus toavõti. Me ei osanud midagi kosta, otsisime selle uue toa ülesse. See oli kuskil teiselpool hotelli ning see tuba oli segamini ja suhteliselt räpakas. No Paulat me küll sinna tuppa ei jäta eks! Õnneks Paula sai teisetuppa mindud ja seal ööbida.
Peale seda väikest insidenti olime niisama tubades ja rääkisime teiste eestlastega ja nautisime oma emakeelt.
Kuskil poole 4 aeg saime kõik magama mindud ning hommikul 8 juba ülesse, sest pool 9 oli hommikusöök.
Peale hommikusööki läksime veel korra töötubadesse ning sealt koolituse lõpetamis tseremooniale. Peale seda toredat üritust käisime veel söömas, jätsime hüvasti eestlastega kes läksid Barcelonasse ning jäime koridoris Jaime'd ootama, et sõit Mostolese poole saaks alata!
Õhtul rändasime veel natuke Mostolese peal ringi ja siis läksime kodudesse ära.
Laupäeval pidime kõik minema jälle Madriid peole nagu eelminegi nädal. Jälle New Garamondi. Seekord oli plaan osta VIP piletid ja tähistada ka natuke Paula sünnipäeva, mis on tegelikult tesipäeval. Kella ühest siis läksid Paula ja Kelly Alcorconi, et saaks kõik koos peoks valmistuda. Sõime siis seal ka lõunat. Seekord ei pidanud nii vara minema, sest VIP'id ei pea rivis ootama, et peole sisse saada. Niisiis läksime seekord alles kella poole viiest. Metroos pidime kokku saama Diego, Zaira, Andrea ja osade Paula klassikaaslastega. 'Love party' ( sõbrapäeva auks ) ei olnud enam nii lahe kui eelmine pidu kuna rahvast oli palju rohkem ja tantsida ei olnud seal eriti hea. Ainult meie VIP zoneis sai väheke rohkem liikuda. Peale pidu läksime hispaanlaste soovil Mostolesse mäkki. Koju jõudsime taaskord kesköö paiku. Pühapäeval tuli Kertu koos oma õe Riinaga Mostolesse lõunat sööma. Suundusime siis kõik Oskar Burgerisse. See lihtsalt kõige parem ja odavam koht, kus saab ka kõhu kõriauguni täis. Peale sööki saatsime Riina rongi peale ja ise läksime Kelly juurde. Istusime seal niisama ja Kelly värvis meil küüsi nagu juba tavaks on saanud. Kella seitsme paiku saatsime Kertu rongijaama. Ülejäänud õhtu veetsime perede seltsis.
VLOG3
Sellel nädalal kindlaid plaane veel pole ja midagi suurt meie teada ei toimu aga kindlasti hoiame teid kursis :)
Terekest ! Kui tegime vahepeal postituse Mostolesest siis nüüd on aeg teha ka postitus Kertu kodulinnast, Alcorcónist. Paula ja Kertu jalutasid ükspäev Mostolesse ning samal ajal tegid nad ka pilte. Siin siis mõned pildid :
Me mõtlesime teha hoopis videoblogi ehk vlogi, siis on kohe näha mis meil toimub. Kes loeb võiks ka arvamust avaldada, kas kirjutame või hoopis teema vlogisid edasi. :)
Kelly, Kertu & Paulita
Terekest, täna on meil teile näidata pilte Mostolesest. Mina ja Paula käisime pühapäeval väljas ja otsustasin natuke pilte teha, mida jagada teiega. Kertu nautis San Fernandos oma õe juures lõunat söömas. :)
Jälle on alanud uus nädal. Ja ka see nädal teotab tulla väga huvitav ja kiire.
Eelmine nädal peale 3-me kiiret koolipäeva tahtsime kangesti minna Madriidi peole. Ja tuli välja, et Alicia ja ta vend Rafa töötavad päris mitmes klubis ning ühes neist toimubki üks hea pidu. Hispaania pidudega on ainult see lugu, et need algavad juba kell 6. Niisiis alustasimegi peole sättimist kella 2 paiku. Tee Madriidi ei alanud küll eriti hästi: jäime maha esimesest rongist kuna Kertu pilet ei läinud väravatest läbi ja pidime 10 minutit järgmist rongi ootama, metroo pileteid ei saanud osta, sest aparaat ei tahtnud meie raha vastu võtta ning väravad ei tahtnud minu, Paula, piletit vastu võtta. Peole lõpuks kohale jõudes( umbes kell 5 - 1 tund oli veel peo alguseni) seisis uksetaga väga palju inimesi. Kartsime juba, et ei saagi sisse, sest max inimeste arv, kes klubisse sisse pääsevad, on 100. Kusjuures seda inimeste arvu jälgitakse siin väga täpselt kuna siin on toimunud palju õnnetusi kui ülerahvastatud klubides on surnuks tallatud inimesi. Samuti on kokku kukkunud mitmeid lavasid ja üldse palju selle taolisi probleeme olnud palju. Meie saime õnneks ikka sisse kuna nägime tuttavaid, kes meid rivis enda juurde kutsusid. Pilet maksis 10 eurot ja sinna hinna sisse kuulus 2 jooki. Sai palju tantsitud ja suutsime ka hääled ära karjuda. Kõrvad on muidugi siiamaani lukus. Inimesed olid väga sõbralikud ja üldine emotsioon peost ning inimestest oli väga hea. Pidu ise lõppes juba kell 10. Siis suundusime koos minu klassivendadega Burger Kingi. Meie eestlased küll midagi ei söönud aga nautisime seltskonda ja rääkisime juttu. Koju läksime metrooga, kus tuli vastu paar banaani ja palju piraate ning veel mingeid karvaseid ja sulelisi. Olime ju muidugi unustanud, et oli karneval. Igatahes koju jõudsime südaöö paiku.
Pühapäeval läks Kertu koos Aliciaga Kertu õe juurde lõunat sööma ja aega veetma. Mina ja Kelly jalutasime natuke Mostoleses ja tegime pilte aga kuna ilm ei olnud eriti kiita siis suundusime ruttu tuppa tagasi. Istusime siis terve õhtu minu juures ning vaatasime pilte, rääkisime juttu ja piinasime Diegot ja ta venda :D.
Sellel nädalal ootab meid ees jälle vaid 3 koolipäeva. Seekord mitte streigi pärast vaid selle pärast, et neljapäeval ja reedel toimub meil Madriidis koosolek/koolitus. Eks siis näeb, mis meid seal ees ootab. Kolmapäeval lähen mina vaatama Real Madridi ja Manchester Unitedi vahelist jalgpallimatši. Kuidagi ei suuda seda päeva ära oodata!!! :D
Katsume ikka teid oma tegemistega kursis hoida!
Paula, Kertu ja Kelly!
On käes jälle üks tore esmaspäev, muideks täna sai täpselt kuuaega mil me oleme siin olnud. Mõtleme midagi siin tähistada ka aga nädala sees on seda raske teha, eks me midagi välja mõtle. Äkki läheme McDonalds'isse McFurry'sid sööma ;)
Sel nädalal on meil 2 vabapäeva, õpilased ise valivad 2 päevavahel millal nad kooli tulevad. Kui ei tule teisipäev kooli, siis pead neljapäev koolis olema ja vastupidi. Kolmapäev on kõigil vaba, mina, Kertu ja Paula teeme kolmapäeval siis midagi produktiivset sest teised õpilased ja õpetajad lähevad Madridi. Toimub selline rahutus või midagi sellist, nagu teada on hispaania majandus väga madalale langenud ning riigiisad varastavad riigi tagant ning haridussüsteem ei saa piisavalt raha. Nagu Diego meile ükspäev ütles, "Meie kool on näide tavalisestest hispaania koolidest." ehk siis, hispaania koolid pole just kõige eurolikumad, meie kool kõrval on ikka luksus. Õnneks nüüd järgmine õppeaasta toimub neil võimlas remont ja saavad ka korralikult sportida.
Vetsupaberi kohta saime seda ka teada, et seda tuleb koristajalt küsida sama kehtib ka prill-laua kohta.
Nädalavahetus möödus sündmuste vaeselt, reedel läksin mina - Kelly Kertu juurde lõunatama, sõime suppi, liha, puulehe salatit ning ananassi koos sokolaadi ja vahukoorega. Pärast sõitsime tagasi Mostolesse ning olime niisama Paulaga, õhtupoole läksime Paula juurde sisse ning rääkisime hispaania poliitikast ja sõime pitsat. Kui mingine 11 paiku ära läksime siis Kelly läks Kertu juurde ööseks, ma ei tahtnud et Kertu üksinda rongijaama läheb ja Alcorconist veel edasi tänavatel üksi. Ohtlik värk! Siin on suht palju mustanahalisi kes on suhteliselt õudsad, nendest tuleks nagu natuke eemale hoida. Väga paljud on tänaval rääkima hakanud, autodest piibutatakse ning visatakse kommentaare. Ja kui pimedas kõnnid siis tulevad vastu ja vahivad nagu tulnukat, kes teab, äkki isegi tuleb järgi. Tavalised hispaanlased nii ei tee.
Laupäeval olime ka niisama, Kelly pidi Zaira vanavanemate juurde lõunatama minema aga jah, kui Kertu juurest rongijaama jõudsime oli minu 10x pilet läbi ning piletiautomaat ei võtnud pangakaarti vastu. Pidime tagasi Kertu juurde lippama ja sularaha võtma ja siis kuskil 8min.
rongijaamas rongi passima. Mis on muideks nagu ootaks surma. Kui Kelly tagasi Zaira juurde jõudis oli juba jõutud ära minna, Kelly jäi kuskil tundaega hiljaks. Hiljem läksime niisama Mostolese peale ja siis meil tuli meelde üks 50ndate/60ndate stiiliga söögikoht ühel kõrvaltänaval. Selle nimeks oli Peggy Sue, selline hästi roosa ja neoonvärvidega. "Food from America" oli slooganiks. Kelly võttis tacosid ja New Yorgi juustukooki, Paula võttis Caesari salatit ja mingit sokolaadikooki jäätisega ning Kertu võttis burksi, mille ta ise kokkupani ning sokolaadi brownit. Kõik oli väga hea, kelner rääkis ka puhast inglise keelt ja uuris mis me siin hispaanias teeme jms.
Pühapäev oli väga uimane päev, ainuke asi mis on mäletamist väärt, McDonaldsi McFurry oreo ja sokolaadiga. Värvisime veel küüsi ja skypesime.
Head nädala algust teile ja me proovime tihedamini postitusi teha..aga mis sa teed kui midagi huvitavat ei juhtu eks ;)
Besos, Kelly, Kertu ja Paulita ;)